Raamatusoovitusi kevadeootusesse

Soe kevadpäike pole loodetavasti enam kaugel ning üha rohkem ihkame välja kuiva mätast otsima, linnulaulu kuulama ja tärkavat loodust imetlema. Ootamise teeb kergemaks mõni hea raamat, mis võib viia lugeja rändama kuhu iganes, näidata erinevaid elusid ja suhteid, anda teadmisi, aga eelkõige pakkuda emotsioone – teravaid ja põnevaid, südantliigutavaid ja hingesoojendavaid.

Kindlasti on paljud inimesed teleekraanide ette naelutanud lühisari „Suured ja väikesed valed”, mis võitis 2017. aastal kõige mõjukamate teleauhindade jagamisel kokku kuus Emmyt. Nüüd on heameel rõõmustada ka lugejat, keda köidab igapäevaelu oma intriigide ja valedega, salapärasuse ja huvitavate keerdkäikudega. Raamatus „Suured ja väikesed valed” rullub tasapisi lahti kolme pealtnäha ideaalse pereema Madeline’i, Celeste’i ja Jane’i elu. Kolm naist, kes on oma elu erinevatel teelahkmetel, pakuvad lugejatele nii äratundmist kui ka mõistmist, aga tõenäoliselt see lugu ka raputab ja jahmatab – ei puudu eksmehed ja nende uued naised, emade ja tütarde probleemid, omavahelised väiksed intriigid ja valed. Lahendus saabub nende kolme naise jaoks ühes ja samas šokeerivas kohas.

Lugejaile, kes otsivad raamatust hingeliigutavaid emotsioone andestusest ja leppimisest, julgen soovitada rahvusvahelist bestsellerit „Kõige tähtsam on armastus”. See on lugu perekonnast, kes 15 aastat tagasi on kaotanud oma armastatud poja ja venna Danieli. Õed Josie ja Meredith vaatavad pärast traagilist õnnetust oma elule tagasi ning välja hakkab imbuma saladusi ja hingepõhja peidetud tundmusi. Juba seitse New York Timesi menukit kirjutanud Emily Giffini romaan on südamlik lugu sellest, mis on elus kõige olulisem: armastus nii iseenda kui ka oma perekonna vastu. Tähtis on ka julgus järgida oma südant, kuhu iganes see juhatab.

Dan Brown ja tema müstiliselt šokeerivad romaanid, neist tuntuim „Da Vinci kood”, on Eesti lugejat köitnud juba aastaid. Nüüd tegi Dan Bown seda jälle – seekord romaaniga „Päritolu”, mida on nimetatud hämmastavalt leidlikuks ja seni säravaimaks meelelahutust pakkuvaks romaaniks. Professor Robert Langdon satub taas peadpööritavatesse seiklustesse. Tema kaasteeliseks Hispaania linnades saab Guggenheimi muuseumi elegantne direktor Ambra Vidal. Teekonnal, mida valgustavad nüüdisaegne kunst ja mõistatuslikud sümbolid, avastavad Langdon ja Vidal vihjeid, mis viivad neid lõpuks silmitsi Langdoni esimese õpilase Edmond Kirschi šokeeriva avastusega ja hingetuks võtva tõega, mis on olnud inimkonnale nii kaua kättesaamatu.

Põnevaid ja meelierutavaid emotsioone otsivale lugejale soovitan A. J. Finni raamatut „Naine aknal”, kus agrofoobiat põdev Anne Fox tubast elu elab ja igavusest läbi fotoaparaadi objektiivi naabrite elu vaatleb. Ühel päeval jääb ta piilumisega vahele ja tutvub vastasmajas elava naisega. Pisut hiljem käivitub aga ühest märkamisest tempokas ja mitme ootamatu pöördega kõhedust tekitav lugu.

Judinaid tekitab põnevikehuvilistele kahtlemata ka Ruth Ware’i kolmas romaan „Valetamise mäng”. Ruth Ware hoiab temale omaselt lugejat kuni lõpuni pinges ja sündmustik tekitab parajat kõhedust. Lugejad on saanud tema stiiliga juba tutvuda raamatute „Pimedas, pimedas metsas” ja „Naine kajutist nr 10” seltsis.

Noorteromaanidest soovitan Sarah Crossani uut raamatut „Õun ja vihm”, mis räägib kurbadest lõppudest ja õnnelikest algustest. Lugu, mis aitab mõista, kes on tegelikult tõeliselt olulised. Peategelane Apple tunneb end taas tervikuna, kui tema ema pärast üheteistaastast äraolekut naaseb. Ta loodab saada vastuseid paljudele küsimustele ja peamisele – miks ema ära läks. Ta usub, et ema mõistab teda paremini kui Memm. Kuid kõik osutub teistsuguseks, kui Apple on ette kujutanud, ja teismeline satub suuremasse segadusse. Siis aga kohtub Apple inimesega, kes on veel suuremas segaduses kui tema ja ta hakkab nägema asju nii, nagu need päriselt on. Sarah Crossan kirjutab lihtsalt, kuid liigutavalt ja tema noorteromaanid on pälvinud suurt tunnustust. Eestikeelsena on temalt ilmunud hingepugev romaan „Üks”, mis võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna, Carnegie medali.

Kevad on looduse tärkamise aeg ja kuuleb ka palju linnulaulu. Lindude hingeelu aitab paremini mõista raamat „Geniaalsed linnud”, mis ilmub juba väga populaarseks saanud sarjas „Looduse lood”. Pikka aega on üldiselt arvatud, et linnud on lollid, õela pilgu ja pähkliajuga. Viimase kahekümne aasta jooksul on tulnud hulganisti vastupidiseid uurimusi − on lind, kes suudab emaste ligimeelitamiseks luua marjadest, klaasitükkidest ja õitest värviküllaseid kujundeid; on liik, kes lahendab klassikalise mõistatuse sama kiiresti kui viieaastane laps, ja liik, kes on lukkude lahtimuukimise ekspert. See raamat on katse mõista geniaalsuse eri vorme, mis on teinud linnud nii edukaks. Jennifer Ackerman õppis kirjandust Yale’i ülikoolis ning on kirjutanud palju populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid. „Geniaalsed linnud” valiti 2016. aastal mitme väljaande poolt aasta kõige paremate raamatute hulka ja on ilmumas paljudes keeltes.

Lastele soovitan kevadeootusesse harivat ja silmaringi laiendavat raamatut „Kõik algab seemnest…”. Lihtsalt ja toredalt selgitatakse, kuidas kõik alguse saab ja mis roll võib olla ühel väiksel seemnel. Uskumatu, aga peaaegu kõik, mida me sööme, saab alguse seemnest – jahu, riis, porgand ja isegi šokolaad. Toredate värviliste illustratsioonidega näidatakse piltlikult ära, millist osa taimedest me sööme, samuti saab teada, kuidas seemned levivad ja kuidas on selle kõigega seotud mesilased. Palju põnevat, mida avastada nii lapsel kui ka lapsevanemal.

Tekst: Helen Valdma, Apollo